Tuuliku tutvustus

I k. peoruumid ja söögisaal

Tuuliku esimest korrust kasutati vanasti teravilja ja jahu laadimiseks, selleks ka kahed väravad, et hobuvankriga läbi sõita.

Tänapäeval asuvad siin suur söögisaal avatud köögiga ja veel saunaruumid; riietus-, pesemis- ja leiliruum ning WC. Veski paksude seinte tõttu pakub söögisaal ka palaval suvepäeval meeldivat jahutust.

II k. ainulaadne tuuliku-sviit

Omaeaegse veski emapuu toetus teisel korrusel põrandale ja oli varustatud hammasratas-ülekannetega, et ülakorruse veskikivid pöörlema panna. Ümber tuuliku asus rõdu (kallerei). Tuulikupead sai saba abil tuulde keerata.

Teisel korrusel asub tänapäeval avar sviit kaminaga, kus on ka privaatne vannituba.

III k. seminarideruum

Kolmandal korrusel toimus kunagi jahu jahvatamine kahe paari veskikivide abil.

Täna leiab see suur ümmargune ruum kasutamist seminaride, koolituste ja nõupidamiste korraldamisel.

IV k. tarbekunstinäitus ENSV

Tuuliku neljandat korrust kasutati vanasti teraviljakottide üles tõmbamiseks ja vilja puistamiseks koludesse.

Nüüd asub neljandal korrusel on 80-ndate aastate Nõukogude Eesti tarbekunstinäitus, pakkudes vanematele inimestele noorusaegset äratundmisrõõmu. Noortele peaks näitus olema meelelahutuseks, kummaliste esemeste ja eksponaatide poolest, mis nende vanemate elu-olu täitsid.

V k. loodusfotode pildigalerii

Katusekorrusel asus kunagi pööratav tuuliku pea (kiiver), mis oli vajalik veskitiibade tuulde keeramiseks.

Viienda korruse loodusfotode (autor Peeter Vissak giid) katusegaleriist avanevad suurepärased maastiku- ja merevaated ning õhtul paistab romantiline päikeseloojang.

Tuuliku ajaloost

Vanasti olnud Eestis üle tuhande tuuliku, üks uhkem kui teine. Tänaseks on neist osadest järel vaid varemed, mõned jälle on eeskujulikult restaureeritud. Ilmekaks näiteks, et lootusetus seisus olevast tuulikust võib hea pealehakkamise korral imet teha, on Läänemaal asuv kunagise Pivarootsi mõisa tuuleveski. 1869. aastal ehitatud hollandi tuulikus jahvatati vilja viimati 1920. aastatel, kuid Teise maailmasõjani jäi veskiümbrus külanoortele meelepäraseks kogunemis- ja peopaigaks.

Pärast sõda mõnda aega Nõukogude piirivalve vaatetornina kasutamist leidnud tuulik jäi peagi otstarbeta ning 1990. aastate alguseks olid temast alles vaid murenevad paekivimüürid. Pärast viieaastast taastamist rajati Pivarootsi tuulikusse Peeter Punga eestvõtmisel suurejooneline puhkekompleks. Tuuliku neljal korrusel asuvad söögi- ja kaminasaal, koosolekuruum, saunakompleks ning kahekohaline sviit ööbijatele, samuti väike muuseum. Kahtlemata on just võimas, valgeks krohvitud tuuleveski see, mis muudab Pivarootsi puhkeküla ainulaadseks. (Eesti Päevaleht, 2005)

Renoveeritud tuulik avati külastajatele 2004.a.-l.

Kirjuta meile! Write us!

Oleme atesteeritud puhkeküla ja -laager ning puhkemaja. Eesti Maaturism on omistanud meile kõrgeima kolmanda kvaliteedijärgu. Eesti Maaturimi liige 2002-2014.
Pivarootsi tuulik ja puhkeküla on 20 Eesti turismi-ettevõtte hulgas, kes on pälvinud EASi kvaliteedimärgi. "Märk kindlast arengust" lähtub eeldusest, et turismi-ettevõte suudab kliendi ootustele vastata ja neid isegi ületada, klient peab saama positiivse emotsiooni ettevõtte pakutava keskkonna ja teeninduse peale kokku. EAS jagab kvaliteedimärki 2004. aastast.